Dokumentidega hangeldajatel olid sidemed Venemaal

Täna õhtupoolikul toimus riigiprokuratuuris pressikonverents selgitamaks dokumentidega äritsemise kriminaalasja, mille raames said kahtlustuse ka neli politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajat. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et uurimise käigus on tuvastatud kuritegeliku ühenduse sidemeid Venemaal ja ka seda, et ebaseaduslikul teel püüdsid dokumente hankida Venemaa kodanikud, kuid nende asjaolude täpsemaks avamiseks on veel vara.

Evestuse sõnul on 11st kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatavast 10 naised, sh on naisterahvad ka kõik kahtlustuse saanud PPA töötajad. Ühendust juhtinud 65aastane naine on Eesti kodanik ja pole tuvastatud, et ta oleks varem kriminaalkorras karistatud. Samas ei toimunud uuritavas skeemis mitte midagi ühenduse juhi teadmata või tema korralduseta. Evestuse sõnul on skeemi puhul põhjust tagasi vaadata vähemalt kuni paari-kolme aasta tagusesse aega.

Hüüdnimed ja libaidentiteedid

Arvatavas kuritegelikus ühenduses oli selge tööjaotus. PPA töötajatest olid PPA sisekontrollibüroo juhi Raul Vahtra sõnul kahtlustuse kohaselt kuritegelikku ühendusse kaasatud kaks Tallinna teenindussaali töötajat, üks PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna ametnik ning üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnik. Kõik kahtlustuse saanud PPA ametnikud olid ameti pikaaegsed töötajad. Seoses uurimisega toimusid täna läbiotsimised mh PPA Pinna ja Sõle tänava ruumides.

Evestuse kirjelduse kohaselt kasutati kuritegelikus ühenduses omavahel suhtlemiseks hüüdnimesid ja kohtuti hästi valitud ning eraldatud kohtades, samuti kasutati vahendajate süsteemi, et jälgi segada. Altkäemaksu liigutamiseks kasutati ühenduse kontrollitud vahekassat. Korraga liikusid altkäemaksuna tuhanded eurod. Kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustataval 65aastasel naisterahval oli Evestuse sõnul lisaks oma päris identiteedile veel kaks libaidentiteeti.

PPA sai info skeemi toimumise kohta seitse kuud tagasi ja seejärel alustati koostöös prokuratuuriga ka kriminaalmentelust. Alates skeemi uurima asumisest tuvastati kümneid episoode, mis olid seotud ebaseadusliku dokumentide hankimisega. Evestuse sõnul ületas nõudlus teenuse järele pakkumist. Küsimusele, kuidas kliente leiti ja värvati, vastas Evestus, et teatud ringkondades oli see info hästi teada, et niisugune skeem toimib.

Kahtlustuse saanud isikuid kahtlustatakse esimese astme kuriteos ehk korduvas altkäemaksu võtmises ja andmises ning kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süüdimõistmisel võib asjaosalisi oodata kuni 10aastane vangistus. Lisaks puudutavad kahtlustused erinevaid väiksemaid kuritegusid nagu dokumentide võltsimine jm.

Oht julgeolekule

PPA ametnike roll skeemis oli dokumentide vastuvõtmine, nende nõuetekohasuse kontrollimine ja vajadusel nõustamine, samuti paberite menetlemise käigu jälgimine. Kokkuvõttes oli eesmärk, et muidu arvatavasti mittekvalifitseeruvate isikute jaoks oleks näiteks elamisloa, Eesti kodakondsuse, tööloa vm dokumendi saamine võimalikult lihtne. Kliente abistati mh kodakondsuse saamiseks vajalike eksamite sooritamisel. Vajadusel saadeti eksamit sooritama libaisikud, kes tuuniti ilusalongis dokumendil toodud isikuga sarnaseks.

Evestuse ja Vahtra sõnul oli toimunud skeem ohuks Eesti julgeolekule, nii nagu seda on igasugune korruptsioon. Skeemi osaliste kohta nenditi, et praeguse seisuga pole tuvastatud prominentsete ehk Evestuse väljendi kohaselt „V.I.P. isikute“ seotust skeemiga, samas ei ole kahtlustatavate lõplik ring veel kindel, sest menetlustoimingud on pooleli.

Lisaks 11 isikule, kes on kahtlustuse kohaselt seotud ühe kuritegeliku ühendusega, on kahtlustuse saanud ka üks eraldiseisvalt tegutsenud isik. Evestuse sõnul levis järelikult info skeemi kohta selliselt, et jõudis ka üksiküritajani.